THIS HAS BEEN FLAGGED AS STUPID SHIT, READ AT YOUR OWN PERIL
Üsna sedamoodi olen ma mõelnud viimastel päevadel, lootuses Internet Exploreri uues versioonis üllatuda. Aga võta näpust...
Aga Internet Explorer 9 - oeh... tubli töö teistele brauseritele järgi jõudmises, aga kuttide kohta, kel on ikka käpp täiega sees operatsioonisüsteemi osas, ootaksin küll oluliselt paremat tulemust. Nii paljud asjad toimivad vaat, et kehveminigi IE8-st (compatibility view siinkohal küll aitab, kuid siiski...) Chrome ja Firefox on stabiilsemad ja käivituvad küll samadel tingimustel suht sama kiiresti, kui ka aeglasemalt, siis siiski, ILMA abistavate käteta. Ma loodan, et need asjad võib kõik beeta varna kirjutada, kuid kui mitte siis...
Ei muutu minu jaoks peaaegu mitte midagi ning Internet Explorer, 9. või mitte, on ikka veel... see, mis ta on.
P.S.
A ja muide... :D
Ma olen ikka nii uudishimulik. :D Aga ma veel ei ütle, milles see parajasti väljendus.
P.P.S.
Kunagi varsti teen ülevaate Androidist ja enda telefonist ka, varuda kannatust.
Ootan lihtsalt võimalust seda kirja panna, mis peaks tulema peale jõulupühi pisikese puhkuse näol.
Aga Jumal õnnistagu teid kõiki, väga.
ahh mai viitsi, loe ise
Tuesday, November 30, 2010
Tuesday, November 23, 2010
See ei mahtunud ära mujale
THIS HAS BEEN FLAGGED AS... actually this one is okay.
Olen kõige kõrgemal tasemel informeeritud, et postituste sagedus siia blöögi on mõistmatult madalaks jäänud, aga see ei puutu üldse asjasse.
Olen kõige kõrgemal tasemel informeeritud, et postituste sagedus siia blöögi on mõistmatult madalaks jäänud, aga see ei puutu üldse asjasse.
Kui sa tahad, et teised sind targaks peaksid, siis ole vait.
Monday, November 1, 2010
Arvutusmasinate kasutusviisidest
THIS HAS BEEN FLAGGED AS STUPID SHIT, READ AT YOUR OWN PERIL
what a fucking useless rant
Siililegi on selge nagu seebivesi, et tänapäeval on arvutid väga levinud. Ma tahaksin siinkohal natuke valjusti mõelda üldkasutatavatest isiklikest raalidest ehk personaalarvutitest. Nüüdseks juba pea kaks aastat on sülearvutid lauamasinatest populaarsemad - varasemalt vaid kallid, tihti jõukamate luksusesemetena nähtud rüperaalid on saanud nõnda populaarseks, et neid toodetakse rohkem, kui lauaarvuteid ning ka otse loomulikult ostetakse rohkem. Siinkohal ma sellest palju pikemalt edasi ei mõtleks, kuna tegu on juba suure teemaga omaette, arvestades lisaks veel seda, et lauaarvutid peaksid loogiliselt võttes kas üldse või peaaegu üldse kaduma või kallimaks muutuma, kuid... Arvan, et asjalood pole päris nii lihtsalt võetavad ning laias laastus võib öelda, et statsionaarsed isiklikud arvutid ei kao vähemalt niipea kuskile ning ehk jäävad vaid veidi tahaplaanile.
Ent, reaalsus on see, et üha enamatel inimestel on oma isiklik arvuti (nagu pea kõigil on olemas enda telefon... mul ja mu naisel on kahepeale keskmiselt vähemalt kolm arvutit, millest kaks on sülepillid) ja uute pillide ostmisel mõeldakse tihti, et üsapuuter on see ainuõige valik, juba staatusesümbolina (kas või alateadlikult). Tõtt-öelda on tal palju eeliseid lauaarvuti ees - mobiilsus, pea sama jõudlus pea sama hinna eest (tavaolukordades kaugeltki enam, kui piisav enamuse jaoks, kuid samuti, omaette teema), kasutusmugavus, suurem sõltumatus (jah, olgu, need olid rohkem mobiilsuse derivaadid) ning ehk kindlasti veel midagi. Ometi juba need punktid on piisavalt kaalukad ning ilmselgelt piisavalt kaalukad uute arvutite vajajatele-ostjatele, sest esimeses lähenduses võib selgemini ilmselgelt mitmetasandiliselt vigases matemaatilises keeles väljendudes kosta, et sülearvut>lauaarvut. Ma ütlen teisiti - sülearvuti on pea kõike seda, mida lauaarvuti on, ning veel rohkemgi.
Ning nüüd sakutama (=tutistama). Kas sa, olles sülearvutit tundidekaupa kasutades ennast kuskile mugavalt sisse seadnud, näiteks diivanisse või tugitooli, või asenda mõne endale mugava paigaga, oled leidnud ühtäkki - mo' kael valutab sundasendist, keha on kange või mis iganes veel ebamugavat? Kui sa ei ole, siis sul veab. Isiklikult olen aastaid otsinud ja aretanud sülearvutile mugavaid poose erinevates kohtades ja viisides. Need kõik on mugavad lühikest aega. Läpakat laual kasutada on küll üldiselt parem-mugavam, kuid siis jääb kael kangeks, või on õlad liiga kõrgel... Lõplikult üks suur nokk-kinni-saba-lahti. Aga kui tahta teha kõiksugu muid asju igal pool, siin ja seal, ja vahepeal kasutada arvutit, siis on see parim valik olemasolevatest, vähemalt neist, mis mulle teada on. Alati harige mind, kui teate midagi, mida mina ei tea või ei paista teadvat või ei paista tahtma teadvat, ka nüüd! Seega, jään ootele.
Niikaua - sülearvuti mugavaim jätkusuutlik ehk pikaajaline kasutusviis klammerdab kasutaja ilmselgelt statsionaarsete töövõtete tihti ebamugavamate kasutusanaloogide külge - notebooke kasutatakse enamasti laua taga ning nende klaviatuuri ja kuvari paigutus ei ole üldse väga ergonoomilised või vähemalt mitte eriti ergonoomilisteks seatavad. Jah, neid saab selliseks või rohkem sellisemaks teha (:D äge väljend), erinevate lahenduste näol, mis kõik teevad sülekat veelgi lauaarvutilikumaks. Konspekteerimisest sülearvutiga on mul hoopis mitu teist kana kitkuda, kuid lühidalt - mina pean seda vähemalt enda puhul selliseks vaimseks gümnastikaks, et pliiats ja paber säästab vaeva ja aega kordades. Meelde jääb ka krihvel-tahvel-meetodiga rohkem ja vähemalt minu tähelepanu hajub ka tähtsamatelt asjadelt vähem. Olen jõudnud seega selleni, et pikalt ja mugavalt süleka kasutamiseks (kasutan tavapäeva jooksul ääretult erinevatel põhjustel erinevat tüüpi arvutusmasinaid erinevates kohtades ja formaatides minimaalselt tunde järjest) on sellest vaja teha kas või ajutiselt ühel või teisel kujul rohkem lauaarvutit meenutav moodustis. Tõsi - pärast saab selle jälle kaasa haarata ja see on tore ning kasulik peaaegu kindlasti kellegi jaoks, kellel on arvutit liikumise pealt erinevates asendites ja olukordades vaja, aga mitte minu, sest:
Enda jaoks on alternatiiv - kodus on sisse seatud mõnus arvutinurgake, kust näeb kõike ruumis toimuvat, saab teha üsna kõike, mis ruumis võiks toimuda, arvuti on sisse seatud mulle mugavalt ja meeldivalt, arvuti on kiire peaaegu kogu aeg (kiirem, kui kõige kiirem läpakas, mida mina kasutanud olen... ja see oli päris kiire läpakas, uskuge mind), kuvaripind on suurem ja mugavamalt asetatud, helisüsteem on manu..., sisendseadmed hiir ja klahvistik on meeltmööda seadistatud-asetatud... Ma pole siia otseselt klammerdatud - saan vajadusel kõike muud tarvilikku toimetada - kuid tundidekaupa viibimine ei ole enam nii ebamugav. Seda pilli olen ma sättinud ka sedasi, et logeledes ta võimalikult vähe voolu võtaks (100W kanti peaks minimaalne tarve umbes jääma), seega on ta kogu aeg sees, et veelgi kiiremini asju teha.
Kuid asjad, mida ma teeksin sülekaga - filmide vaatamine, muusika kuulamine, netis surfamine, essemmessennimine (SMSNimine, SMS+MMS+MSN+...), mängimine, dokumentide vaatamine (kerge muutminegi), ehk veel-midagi-mine - neidsamuseid asju saab teha, mõningate mööndustega (kuid tähtsamaid asju pea mööndusteta) ühe korraliku nutitelefoniga! See võiks ideaalis olla mitte palju suurem tavaliselt mobiiltelefonist (mitte suurem iPhone'i suurusest) ning võimalikult suure ekraaniga ning paindliku ja hea operatsioonisüsteemiga, mis võimalikult palju eelmainitud tegevustest võimalikult lihtsalt ja kiiresti teha lubaks. Niimoodi saab teha pea kõike pea igal pool, ning ühendatud või üsnagi ühendatud on kaks seadet - mobiil ja arvuti. Lisaks on liikumise pealt nii-ehk-naa ebamugav neid asju teha, mida nutifoniga niigi ebamugav tema piirangute tõttu teha on ning neid oleks mõistlik teha esimesel võimalusel korraliku, selleks ettenähtud vahendiga. Nüüd on internetile kiire ligipääs olemas väga paljusid erinevaid traadita ühendusteid pidi (3G, 3,5G, 4G, WiFi, WiMAX ja sedasi edasi) ning paljud neist maksavad mitte midagi või väga vähe või peaaegu mitte midagi. :) Nüüd on ka sellised telefone rohkem, mis ligikaudu kõike teha suudavad täiesti mõistliku hinna eest ning mis peamine - sama raha eest, mis ühe korraliku mobla eest niikuinii välja tuleks käia. Operatsioonisüsteemina soovitan mina muidugi Androidi. Ok, iOSi ka. Ja natuke teisi, veidi väiksemaid tegijaid. Aga Eestis peamiselt need kaks.
Sedaviisi saab nutifone ja lauaarvuteid osavalt kombineerides ja teineteist täiustama pannes enda elusse oskuslikult integreerides päris palju rohkem ja paremini ära teha. Kui vajadus üldse esiotsa olemas on, loomulikult. Sellest ei tasu mööda vaadata. Aga mul täitsa tundub olevat ja kes ka vajaduse enda puhul ära tunneb arvavat - mõelge selle peale. Ärge ainult liiga palju mõelge (nagu mina just tegin) ja ärge ainult neist aparaatidest sõltuma jääge, et kõik munad ühes korvis poleks... sest see võib kurvalt lõppeda (loe eelmist postitust). Kasutada tuleks igasugu turvameetmeid ja varundusmeetodeid. Ent too on juba teine jutt.
Sedaviisi arvan mina arvuteid enda hüvanguteks paremini kasutada.
what a fucking useless rant
Siililegi on selge nagu seebivesi, et tänapäeval on arvutid väga levinud. Ma tahaksin siinkohal natuke valjusti mõelda üldkasutatavatest isiklikest raalidest ehk personaalarvutitest. Nüüdseks juba pea kaks aastat on sülearvutid lauamasinatest populaarsemad - varasemalt vaid kallid, tihti jõukamate luksusesemetena nähtud rüperaalid on saanud nõnda populaarseks, et neid toodetakse rohkem, kui lauaarvuteid ning ka otse loomulikult ostetakse rohkem. Siinkohal ma sellest palju pikemalt edasi ei mõtleks, kuna tegu on juba suure teemaga omaette, arvestades lisaks veel seda, et lauaarvutid peaksid loogiliselt võttes kas üldse või peaaegu üldse kaduma või kallimaks muutuma, kuid... Arvan, et asjalood pole päris nii lihtsalt võetavad ning laias laastus võib öelda, et statsionaarsed isiklikud arvutid ei kao vähemalt niipea kuskile ning ehk jäävad vaid veidi tahaplaanile.
Ent, reaalsus on see, et üha enamatel inimestel on oma isiklik arvuti (nagu pea kõigil on olemas enda telefon... mul ja mu naisel on kahepeale keskmiselt vähemalt kolm arvutit, millest kaks on sülepillid) ja uute pillide ostmisel mõeldakse tihti, et üsapuuter on see ainuõige valik, juba staatusesümbolina (kas või alateadlikult). Tõtt-öelda on tal palju eeliseid lauaarvuti ees - mobiilsus, pea sama jõudlus pea sama hinna eest (tavaolukordades kaugeltki enam, kui piisav enamuse jaoks, kuid samuti, omaette teema), kasutusmugavus, suurem sõltumatus (jah, olgu, need olid rohkem mobiilsuse derivaadid) ning ehk kindlasti veel midagi. Ometi juba need punktid on piisavalt kaalukad ning ilmselgelt piisavalt kaalukad uute arvutite vajajatele-ostjatele, sest esimeses lähenduses võib selgemini ilmselgelt mitmetasandiliselt vigases matemaatilises keeles väljendudes kosta, et sülearvut>lauaarvut. Ma ütlen teisiti - sülearvuti on pea kõike seda, mida lauaarvuti on, ning veel rohkemgi.
Ning nüüd sakutama (=tutistama). Kas sa, olles sülearvutit tundidekaupa kasutades ennast kuskile mugavalt sisse seadnud, näiteks diivanisse või tugitooli, või asenda mõne endale mugava paigaga, oled leidnud ühtäkki - mo' kael valutab sundasendist, keha on kange või mis iganes veel ebamugavat? Kui sa ei ole, siis sul veab. Isiklikult olen aastaid otsinud ja aretanud sülearvutile mugavaid poose erinevates kohtades ja viisides. Need kõik on mugavad lühikest aega. Läpakat laual kasutada on küll üldiselt parem-mugavam, kuid siis jääb kael kangeks, või on õlad liiga kõrgel... Lõplikult üks suur nokk-kinni-saba-lahti. Aga kui tahta teha kõiksugu muid asju igal pool, siin ja seal, ja vahepeal kasutada arvutit, siis on see parim valik olemasolevatest, vähemalt neist, mis mulle teada on. Alati harige mind, kui teate midagi, mida mina ei tea või ei paista teadvat või ei paista tahtma teadvat, ka nüüd! Seega, jään ootele.
Niikaua - sülearvuti mugavaim jätkusuutlik ehk pikaajaline kasutusviis klammerdab kasutaja ilmselgelt statsionaarsete töövõtete tihti ebamugavamate kasutusanaloogide külge - notebooke kasutatakse enamasti laua taga ning nende klaviatuuri ja kuvari paigutus ei ole üldse väga ergonoomilised või vähemalt mitte eriti ergonoomilisteks seatavad. Jah, neid saab selliseks või rohkem sellisemaks teha (:D äge väljend), erinevate lahenduste näol, mis kõik teevad sülekat veelgi lauaarvutilikumaks. Konspekteerimisest sülearvutiga on mul hoopis mitu teist kana kitkuda, kuid lühidalt - mina pean seda vähemalt enda puhul selliseks vaimseks gümnastikaks, et pliiats ja paber säästab vaeva ja aega kordades. Meelde jääb ka krihvel-tahvel-meetodiga rohkem ja vähemalt minu tähelepanu hajub ka tähtsamatelt asjadelt vähem. Olen jõudnud seega selleni, et pikalt ja mugavalt süleka kasutamiseks (kasutan tavapäeva jooksul ääretult erinevatel põhjustel erinevat tüüpi arvutusmasinaid erinevates kohtades ja formaatides minimaalselt tunde järjest) on sellest vaja teha kas või ajutiselt ühel või teisel kujul rohkem lauaarvutit meenutav moodustis. Tõsi - pärast saab selle jälle kaasa haarata ja see on tore ning kasulik peaaegu kindlasti kellegi jaoks, kellel on arvutit liikumise pealt erinevates asendites ja olukordades vaja, aga mitte minu, sest:
- seda peab kaasas kandma ja mida rohkem kannad, seda rohkem tunned - see on tüütu
- tihti kannan seda (ehk kindlasti enda lollusest) igaks juhuks niisama kaasas - see on tüütu
- jätkusuutlikuks kasutamiseks peab jälgima ja laadima vastavalt vajadusele - see on tüütu
- (laadijat on ka igaks juhuks kaasas vaja kanda, kui aku terve päeva ei pea - see on tüütu)
- praktilised kandmismeetodid sülearvutite jaoks on tavakottidest kohmakamad, eriti koos kaasaskantava kirjutusmasinaga nende sees - see on tüütu
- natuke peab vaatama ka, et keegi kallist vara näpata ei tahaks - see on natuke tüütu
- sülearvuti osutusvahendid mitmesugustel kujudel on keskmiselt tüütumad tavalistest hiirtest
- ...
Enda jaoks on alternatiiv - kodus on sisse seatud mõnus arvutinurgake, kust näeb kõike ruumis toimuvat, saab teha üsna kõike, mis ruumis võiks toimuda, arvuti on sisse seatud mulle mugavalt ja meeldivalt, arvuti on kiire peaaegu kogu aeg (kiirem, kui kõige kiirem läpakas, mida mina kasutanud olen... ja see oli päris kiire läpakas, uskuge mind), kuvaripind on suurem ja mugavamalt asetatud, helisüsteem on manu..., sisendseadmed hiir ja klahvistik on meeltmööda seadistatud-asetatud... Ma pole siia otseselt klammerdatud - saan vajadusel kõike muud tarvilikku toimetada - kuid tundidekaupa viibimine ei ole enam nii ebamugav. Seda pilli olen ma sättinud ka sedasi, et logeledes ta võimalikult vähe voolu võtaks (100W kanti peaks minimaalne tarve umbes jääma), seega on ta kogu aeg sees, et veelgi kiiremini asju teha.
Kuid asjad, mida ma teeksin sülekaga - filmide vaatamine, muusika kuulamine, netis surfamine, essemmessennimine (SMSNimine, SMS+MMS+MSN+...), mängimine, dokumentide vaatamine (kerge muutminegi), ehk veel-midagi-mine - neidsamuseid asju saab teha, mõningate mööndustega (kuid tähtsamaid asju pea mööndusteta) ühe korraliku nutitelefoniga! See võiks ideaalis olla mitte palju suurem tavaliselt mobiiltelefonist (mitte suurem iPhone'i suurusest) ning võimalikult suure ekraaniga ning paindliku ja hea operatsioonisüsteemiga, mis võimalikult palju eelmainitud tegevustest võimalikult lihtsalt ja kiiresti teha lubaks. Niimoodi saab teha pea kõike pea igal pool, ning ühendatud või üsnagi ühendatud on kaks seadet - mobiil ja arvuti. Lisaks on liikumise pealt nii-ehk-naa ebamugav neid asju teha, mida nutifoniga niigi ebamugav tema piirangute tõttu teha on ning neid oleks mõistlik teha esimesel võimalusel korraliku, selleks ettenähtud vahendiga. Nüüd on internetile kiire ligipääs olemas väga paljusid erinevaid traadita ühendusteid pidi (3G, 3,5G, 4G, WiFi, WiMAX ja sedasi edasi) ning paljud neist maksavad mitte midagi või väga vähe või peaaegu mitte midagi. :) Nüüd on ka sellised telefone rohkem, mis ligikaudu kõike teha suudavad täiesti mõistliku hinna eest ning mis peamine - sama raha eest, mis ühe korraliku mobla eest niikuinii välja tuleks käia. Operatsioonisüsteemina soovitan mina muidugi Androidi. Ok, iOSi ka. Ja natuke teisi, veidi väiksemaid tegijaid. Aga Eestis peamiselt need kaks.
Sedaviisi saab nutifone ja lauaarvuteid osavalt kombineerides ja teineteist täiustama pannes enda elusse oskuslikult integreerides päris palju rohkem ja paremini ära teha. Kui vajadus üldse esiotsa olemas on, loomulikult. Sellest ei tasu mööda vaadata. Aga mul täitsa tundub olevat ja kes ka vajaduse enda puhul ära tunneb arvavat - mõelge selle peale. Ärge ainult liiga palju mõelge (nagu mina just tegin) ja ärge ainult neist aparaatidest sõltuma jääge, et kõik munad ühes korvis poleks... sest see võib kurvalt lõppeda (loe eelmist postitust). Kasutada tuleks igasugu turvameetmeid ja varundusmeetodeid. Ent too on juba teine jutt.
Sedaviisi arvan mina arvuteid enda hüvanguteks paremini kasutada.
Subscribe to:
Posts (Atom)