Tuesday, September 22, 2020

Minu inimene

Ma ei tunne ennast kui mees

kui inimene


vaid automaat...


Kõik jupid on siin

Kõik minad on kohal


Aga ma pole tagasi

Ma kas jõuan järele

Või olen taasmoodustumisel


Kõik mu inimesed on ümber ilma laiali...


Millest rahu koosneb?

Millistest asjadest või inimestest?

Mida või keda eemaldades variseb see kokku?


Sina.


Sa oled minu.


Sind on liiga vähe

Sa oled liiga laiali vajunud

Liiga harali valgunud

Kohati ma ei näegi sind enam.


Ma ei kuulu ei siia


ega siia...


ega siia...


Ka see pole minu koht...


Aga just siin, kus oled sina, olen ma kodus.


Haruldaseim vist, aga

Ma olen juba leidnud sind mitu


Kõik kogemata

Kõik veidralt kuidagi meelega


Aga sind on ikka nii vähe...


Võibolla olen lihtsalt kehv hindaja

Aga ma ei oska sulle hinda panna

Ma ei tunne nii suuri numbreid

Ja määratut vara


Kuid kas see loebki


sest


Sa oled, kus ma olen kodus


ma võin väsida

isegi sinust väsida

aga mul ei saa sust kunagi küllalt


Sest sa oled, kus ma olen kodus


Midagi minu sees on täpselt sama nagu sul.


See klõpsab paika su juures ja ma nii sind tundsingi ära.


Mu süda on korraga hubasust, sooja ja härdust täis


Kui mu mõtted on seal kus sina võid olla


Või kus koos saaks me olla


Ja ma ei pea kandma oma kõva kesta

Sa näed niigi sest läbi


Ja ma ei pea torkama oma ihutud okkaid

Sest nad ei tee sulle viga


Ja ma ei pea teesklema, et ma olen keegi muu

Sest sa tead täpselt, kes ma olen


Sinuga ma saan olla mina ise

Sirutada end välja,

tunda end endana hinnatud.

vajalik ja tahetud


Ma olen kui

Oodatud kohvijooja

Juttu jätkub nii palju kui vaja


Sa oled mu hingele õige


Sa oled mu õige


ema

õde

isa


ja vend

Wednesday, September 9, 2020

Lehvitan lihtsalt

iga kord 

teretulnud

on


lihtsalt


veidike

imelik

ikka veel


lihtsalt...


ja ma tean,

et mitte vaid mul


ja ma tean, et sa tead ka


iga kord

teretulnud

on


lihtsalt


mitte päris see

aga liiga palju

ei jää

õnneks


puudu ka


ma


lihtsalt


vaikin

kandes kenamaid rõivaid

kui muidu

vahin

tehes meeldivamaid nägusid

kui muidu


äkki? 

ma ei tea, peeglit ei näe


ja


lihtsalt 


mõtlen et


ma tahan kohtuda

selle imelikkusega


temaga


lihtsalt


vahtida tõtt

ja kuulda, mis ta ütleb


ma tahan rääkida

selle kohmetusega


temalt


lihtsalt


pärida aru

ja mõista, mis ta mõtleb


seni ma ei tea

kas ma olen võlgu või mis


lihtsalt


või keeruliselt

või kuidas


ja


ma ei taha segada

ja ma ei saagi

mul on valida põhjuseid


kujutletav

päris

või loominguline

või väga loogiline


eelkõige aga ma 


lihtsalt 


ei mahu,

ei taha mahtuda


sa ei mahu ka


lihtsalt


et sa teaks


ja samamoodi


lihtsalt


ma võin kujutleda, et

ma olen koosolekul


sest ma olengi

siis kui ma olen

või kui ma vajan olla


ja samamoodi


lihtsalt


ma võin kujutleda, et

ma teen tööd


sest ma teengi

siis kui ma teen

või kui ma pean tegema


lihtsalt


kehitan õlgu


aga ma lehvitan

tihti

siin

ja seal

või

kus iganes

seal

kus ma näen


noh


lihtsalt


et sa teaks

Thursday, September 3, 2020

Looming, loo mind

Ma olen varsti

Ehk kaotanud

Sama palju head

Kui olen üldse kokku tootnud...


Sõltub sellest, kes muidugi loeb


Ja kohati ma ei saa lootagi,

Et ma saaks seda uuesti luua

Puhtalt mälestustest,

Sest isegi kui see põhineks vaid tekstil

Mis mul suuresti on mälus,

Siis mul pole järjekord meeles


Täpselt...


Või üldse...


Ning vahel on lüngad...


Ja tuleks hoopis teine asi

Ja see ei sobiks

Ja ma kiruks kaotust

Ja valust...


Persse see kõik


Kirjutasin parima asja,

Mis pold määratud olema

Või on määratud tulema

Hoopis teisel kujul

Ehk täitsa teisel ajal


Hetkel see on hävinud,

Ehkki algas iseendast õppetunniga


"Pane head asjad kirja,

Muidu oled neist ilma."


Vahel kõigest hoolimata

Või enda rumalusest...


... Oled niikuinii