Üheksakümned

ma jõudsin üheksakümneni
nagu tookord esmalt üksi kahel rattal
kui tuul vuhises ja kõik värises
ja vilin oli kõrvus
et mis nüüd edasi saab
mida mul oli raske hoida
ja uskuda et kas nii ongi hea

teine üheksakümmend on see
ja siia otsa veel teine tuleb eel
kõik, mis kätes kindlalt püsis
nüüd võbeleb ja väreleb
ja vahel ära kaob
kui sädeleb

nii nüüd ma olen
ja kõik teistmoodi
ja täpselt sama nagu siis
kui ma korra kõhklesin
mis üldse mis edasi ja kus

salaja nihkunud ankrud
ma ei mäletagi kuhu kuulusid
ennist
või tekkisid neile lisaks uued
kuidagi ma olin kindlam
enam ei taipa
ma pole näinud veel midagi
sellist

kas see on esimese üheksakümne hirm
mis nüüd tundub kui nuusata
ja tuleb kogemata vahel
kui sirgeks lasta teine käik

või peaks ma päriselt kartma
ja kartma ka päriselt,
mida ma ei tee
sest hirm hoiab alati kinni
ja midagi teha ei lase
ja kõik paigal seisvat justkui näiks

üheksakümnest edasi tuleb mis?
aga jõudma pean kaks korda veel...

Kapsauss ja Päike

kapsauss ise
rumal ja väike
arvas et tema
sõber on Päike

taevane kera
soe on ja hea
kõikide sõber
ju olema peab

ussike väike
ta poole roomas
siis kui just Päike
taevas kesklõunal

kera ju taevas
mõnus ja soe
uss oma vaevas
ta poole poeb

sellest ei tulnud
midagi välja
uss oli kuivand
ja üleni näljas

Päikese kiired
tegid tal liiga
ussikse triibud
enam ei kiirgand

Kapsauss proovis
veel mitu korda
sest et ta soovis
omale sõpra

lõpuks ta pidi
andmagi alla
Päike ta sõber
ei saanud olla

kapsauss nüüd siis
keskendub tööle
lehti ta sööb ja
kasvatab vööd et

suurendaks ennast
eesmärgil üllal
ükskord võiks temast
midagi tulla

lehtede vahelt
piilub ta Päikest
endas ta peab
plaanikest väikest

kui ma kord kasvan
tubliks ja suureks
siis ma küll lendan
Päikese juurde

kapsauss justkui
ei paistagi teadvat
et Päikese juurde
ei saa ta minna

samuti ta ei
teegi vist välja
et
Päike ta juurde
ei saagi tulla

kapsauss Päikest
ei unusta ära
kookoni seest ka
näeb taevast kera

magab ja endas
haub edasi plaani
nukkub ja nii ta
liblikaks saabki

liblikas plaanist
miskit ei tea
tema jaoks kõik
veel uus on ja hea

elab ta oma
lühikest elu

ja naudib ka tema
Päikese võlu

Maatriksi uuendus

ajutiselt alandatud alumisele astmele
tahtmatul tasemel stabiliseerus olukord
olemasolu meeldetuletus mitte teretulnud
pole tegelikult isegi siin

ajutiselt tahtmatul olemasolu pole
alandatud tasemel meeldetuletus tegelikult
alumisele stabiliseerus mitte isegi 
astmele olukord teretulnud siin

ajutiselt alandatud alumisele astmele
olukord stabiliseerus tahtmatul tasemel 
mitte teretulnud olemasolu meeldetuletus 
tegelikult pole isegi siin

ajutiselt olukord mitte tegelikult 
alandatud stabiliseerus teretulnud pole 
alumisele tahtmatul olemasolu isegi 
astmele tasemel meeldetuletus siin

Ere sünge

Nii on eresünge
Kus valgust ei ole
Valge on pime
Pimestav tume
Ja sestap on ere

Usu seda valet
Nii on kõigile lihtsam
Ma ei annagi mõista
Et seda pole

Üles ehitatud vale peal
Teeskleb puhast õiget
Teiste sammaste seas
Ei näita päris võimeid

Ela seda surma
See on sinu elu
Võidetud ja kaotatud
Ühtaegu

Elatud surma nimel
Ja need kes surnud
Võitnud osati elu
Osati surma
ja mitte kuid enda

Ja sulle see ei kuulu

Naudi seda halba
Kujuta et on hea
Mõtle kõigele sellele
Mis juba on ja mida sa tead

Halb mis hea rikkudes tekkinud
Heast pärit ja sellega alanud
Vastuseks teisele
Kaaluks ka endale

Pimesta seda tumedat
Sünget emba üleni
Kus kodus oled rohkem
Kus valgus neeldub sinuni

Tuttav tume mis ainuke oli
Üleni pime või hämar
Nii palju kui vaja
Et peituda saaks selle taha

Ja kiired ei pääse

Nii on see

Ere
Sünge

Kuhu ise ei saa
Teisi ei lase
Aga vaadates teab

See oli üleni ümber

Lahti

seal kohal alati peab tuli põlema
kus on roheline ja mees kes noolega jookseb

kas sul on võtmed alati kaasas
kas sul on ukselink tehtud puhtaks
kas sa vaatad ukse poole isegi siis kui sul on lõbus
kui tihti sa vaatad
kas sa vahel unustad ukse ära
kas sa vahel ei leia seda üles
kas sa vahel soovid et ust ei oleks
kas sa vahel astud sealt läbi ja kahetsed
et ei luba endal tagasi tulla

kui sa jätad uksi igale poole
siis millisesse tuppa sa lähed alati tagasi

seal juures alati peab pinget tunnetama
kus on liigse koormusega ülepinge ja võimalus vabaneda

kas mul on randmed alati valmis
kas mu näpud on alati soojas selleks
kas ma ootan võimalust isegi siis kui mul on tore
kui tihti ma kontrollin
kas ma vahel unustan halva ära
kas ma vahel unustan, et hoian kinni
kas ma vahel soovin, et ma ei saaks lahti lasta
kas ma vahel olen lasknud lahti ja kahetsend
et ei saa enam üles korjata

kui ma olen kõigest valmis alati lahti laskma
siis millest ma jään hoidma kinni

ma olen valmis vabanema
sa oled valmis astuma
kas vahe on selles, et kes vaatab enne tagasi
või on see kõik üks ja sama asi

kui sa astud välja järgmisse ruumi saamata tagasi
ja ma lasen lahti, lasen kukkuda pimedusse, olles ilma edasi

Ümberlülitused

minu esimene mälus
kas kõige erilisem, ma ei tea
meil oli oma keel!
teised ei mõistnud
ei me sisu ega keelt
meil olid oma mängud
me ninapidi koos
iga päeva ootasin
ainult sinu pärast käisingi

siis sa läksid järsku
kuulsin mingeid asju
et keegi sind kiusas
või midagi taolist

käisin akna peal vaatamas
korra nägin sind uuesti
ja lehvitasin
sa ei näinud

jätsid mulle tühja augu
meil jäi rääkida veel nii palju
ja teha ägedaid asju
mängimata mitu mängu

neist keda ma tahan
mulle kunagi ei piisa
ja te alati lähete ära

teised, keda ma ei vaja 
kogu aeg seletavad
aga ma ei viitsi neid kuulda...

ma polnud vist nii hea sõber
kui ma arvasin, et olen

Järgmine!

tuli jupp tühja maad
ja siis olid sina

meil olid omad jutud
teadsin kohe, et oled oma
teised ei saanud aru
ja ei viitsinud mõista
me nohikujuttu

mulle meeldisid su seiklused
rääkisid neist nii huvitavalt
sinu juttudest selguse
välja tõid eredalt

Duubel draakon!
Topeltlohe...

ja ma mäletan sinu kodu
kus ma kunagi ei käinud
ja ma mäletan su vanemaid
kelle nägu... korra nägin

sinuga jääb alati mul mälus Päike paistma
kui teada sain, et sinagi lähed teise kohta
mille eest saime kiitust, aga sees oli kahju

korra nägin sind jälle seal rannas
kõik oli sama
siis lõppes ära

vist vilksamisi palju hiljem
sa ei tundnud mind vist ära

ja see tükk, mille ma võtsin sult
see vist jäigi mulle kurku kinni
nagu sa kirusid, et juhtuks

teised, keda ma ei vaja 
kogu aeg seletavad
aga ma ei viitsi neid kuulda...

neist keda ma tahan
mulle kunagi ei piisa
ja te alati lähete ära

ma polnud vist nii hea sõber
kui ma arvasin, et olen

Järgmine!

jälle jupp tühja maad
ja igasuguseid nägusid

me esimene kohtumine palju ei lubanud
ja vist oli hoiatuseks
mulle näitas see ette, mis on sinu sees
ja mis su tegelik pale

näitasid näpuga mu peale
kui jamaga sain hakkama
see näpp tõusis sul kähku
äkki tundsid seal hirmu

kuid mööda läks hetk
ja siis ma ei hoolinud

katse number kaks oli sissepääsu juures
lugesid sama raamatut, mis minulgi kodus
nii jutt läkski lahti ja siit tuli algus

oled ikka veel rivis, aga mitte seesama
see, mis sinu sees varjul
mulle kui peavalu
alati tekitand jama

Meil olid
Kilbiga loomad
Kõrvadega mees
Hävitaja
Kauged sõjad
ja nii palju veel

meil oli aastatejagu hetki
ja nii palju jutte
ja meie maailmad olid sõbrad
ja kultuurivahetus tihe
nad kasvasid kokku
aga algusest tulnud mõra...

näib nagu teistega koos
sa ikkagi leebud
oled nõus
oled valmis
oled rahul
tuled kaasa
kui on need su
soovid täidetud

ja kui eraldi
siis oma hoos
sind miski sunnib kahtlema
ja sa leiad mingid muud asjad
ennast neis ehitad üles
enda ümber müüri

enam ei leebu
ja kuulutad sealt otsast
levitad oma tõde
kuid peitud arutluse taha

mulle see mäng ei meeldi
ja ma mäletan seda hetke
sain aru - sa pole sama
muutunud on midagi
või murdunud sinus

tagantjärele vaatus
on täppisteadus

ja siis targutavalt ütlengi
see on olnud algusest peale

sa vist ise seda ei näe

ning ma ei oskakski sulle selgitada
või võibolla lihtsalt ei taha

sest selle hind on liiga kõrge
ja ma hetkel ei taha maksta

neist keda ma tahan
mulle kunagi ei piisa
ja te alati lähete ära

teised, keda ma ei vaja 
kogu aeg seletavad
aga ma ei viitsi neid kuulda...

ja nüüd üks oled sina
kuid ikkagi on nii et

ma polnud vist nii hea sõber
kui ma arvasin, et olen

Järgmine!

vahepeal ikka võib juhtuda
täiesti ootamatuid asju
tüütu pinin võib üleoleval
tüübil tuua kasu

miks ma üldse kaasa läksin
selle jamaga
miks sina läksid

täiesti ebatavapärane
sinu jaoks mitte nii väga
minu jaoks küll

uskumatu siiani
et tollal oli nii

ma olin nii augus ja pime
lootus oli läinud
ma arvasin et nii peabki
kui Päikest ei näinud

valgus ongi ju must
ja maailm on hall
mis värvidest on jutt?
see ongi elava mall!

"Kuule, mul on üks tüüp, kes on nagu sina!"
phähh ei usu, aga olgu, proovime ära

kas keegi tegi salaja koopia
minust kui ma magasin
ja keerutas üles kuskil mujal
nii et ma ei taibandki?

kuidas saab olla nii erinev ja sarnane
kuidas ma ainult sellist sain aktsepteerida
kuidas need asjad kõik mängiti kokku

meie avastused olid nagu peeglis
võrdlesime konarusi
kas sinul on ka seesama
peensusteni välja

ja selle taga konks?
minul on ka!

ma pole kellelgi näinud
teistel ei ole, ainult sinul!

...ja minul

meie maailmad ei olnud samad
nad lausa korraks olid üks
nad kattusid nõnda
et kus algas-lõppes üks
polnud võimalik mõõta

võõrutusnähud pärast kaheksat tundi
kõmisevad ajud peale muusikatundi
terve päeva jutti

erilisemat kohtumist ei ole mul olnud
meie keeled küll erinevad aga jutt on seesama

ma kerin nüüd edasi

sa ikka oled rivis ja ma olen tänulik
me mõlemad muutunud
aga sellest pole midagi

aga siiski
kuid ikkagi

neist keda ma tahan
mulle kunagi ei piisa
ja te alati lähete ära

ükskõik mida ütled
ma niimoodi tunnen
sest sa veidi oled puudu
ja ma ei näe et see muutuks

teised, keda ma ei vaja 
kogu aeg seletavad
aga ma ei viitsi neid kuulda...

ma pole vist nii hea sõber
kui ma arvasin, et olen

Järgmine!

ma ei tea mis ma arvasin
aga sa olid huvitav

ma ei tea miks nii mõtlesin
aga silmi ei saanud sinult ma

ja ma poleks eluski arvanud
et sellise sõbra saan

sa mõtled nii teisiti
sa oled paradoks kõndiv
siis kui me eriti
vestleme allpool võlvi

siiski ma arvasin et oled veel tugevam
kahjuks pean kaitsma sind,
sest mu okkad sind muljuvad

aga ühel päeval äkki
saan sulle neid näidata

vist ise läksid eemale sest ma tegin haiget
küll tulid veidi tagasi
kuid distants nüüd säilib
ja sinuga suhtlema pean kaugelt

kujutasin ette sind teisiti kui oled
aga ilma ma ikkagi õnnetum oleks

küll sinu jaoks olemas aga

neist keda ma tahan
mulle kunagi ei piisa
ja te alati lähete ära

teised, keda ma ei vaja 
kogu aeg seletavad
aga ma ei viitsi neid kuulda...

ma pole vist nii hea sõber
kui ma arvasin, et olen

Järgmine!

ma sallin
kuidas ma ei salli,
seda mida ma tegin

otsusega valli
ja minu jaoks kalli
lollilt katki ma tegin

mul oli valus ja sul
küll veidi erinevat moodi
piisas, et olid olemas ja sobisid
ja ma näitasin, et ma hoolin

ning siis läks kõik katki

see oli katkenud liin
see oli lõpetatud kõne
see oli täielik piin
see oli magamata uned
see oli ma ei vaata sulle silma
see oli ma ei saa rääkida

sind ei olnud siin ilmas
enda elu ei väärind ma

ma ukse panin kinni

aeg edasi

sa vargsi selle avasid

ma ei tahtnud olla jobu
ma tahtsin sulle rääkida
ma tahtsin sulle näidata
ma tahtsin, et sa mõistaksid
ma tahtsin, et sa näeksid mind
ja mismoodi mõtlesin

kuid ma ei saanud seda teha

sa vist ei kannatanud välja
ja torkisid edasi
ehkki ütlesin ei
mult välja sa lunisid
jah näen seda nii
et proovime teisiti

ma nägin ses võimalust
rääkida oma lugu
ma ei tahtnudki andestust

aga lugu ei lõppenud
aeg korra sai otsa
siis jätkus ta veelkord
ja veel ühteotsa

ja ei lõppendki ära
ja jäimegi rääkima

ja juttu sai palju
ja avatuks sai meel
ja natuke oli nalju
ja midagi oli veel

ja ikka veel on

nüüd ma saan aru
et eelmiste kivide pealt
jõudsin ma siia
kui poleks neid kive old
ei tunnekski sind ma

ja ei saaks
ja ei oleks
ja ei mõistaks

midagi poleks

kõige erilisem segu
loast ja keelust
südamete melust
ebatavalisest elust
sõbrast minu elus

kahtlasest nähust
noast minu neerus
või seesmisest keerust

ning sa oledki mu lemmik
keegi teine pole nii sügav
ja ma ei taha enam endist
minu mõtete juga

käitasid seesmise muutuse
ja teistsugused ootused

me maailmad pole sõbrad
nad vaatavad teist kaugelt
me ei räägi teise keelt
aga mõistame poolelt sõnalt

kuidas saab see olla nii
miks peab katkema see hea

äkki ma olen pime
ja toimuv parandab mu vea

aga ikkagi on nii et

neist keda ma tahan
mulle kunagi ei piisa
ja te alati lähete ära

teised, keda ma ei vaja 
kogu aeg seletavad
aga ma ei viitsi neid kuulda...

ma vist pole nii hea sõber
kui ma arvasin, et olen




kas keegi on järgmine?

Kreemjas kotkapesa

Kandiline kuppel
Observatoorium
Atmosfäärium

Põrandal tuhvel
Ambulatoorium
Õhuakvaarium

Kreemjas kotkapesa
Ülalpool valgust
Keerdjate tuulte pesa
Enne esimest algust

Tormile silm
Hädale leebus
Rahu jaoks ilm
Murele aegus

Sõbrad on aknal
Või akende taga
Ikka kui hakkan
Magama mina

Sammalhabe

Juurele pilk, mis läbistab tühja rahus hingava
Läbistab ja ei katkesta, ehitab ja kinnitab
Kinnitav silp, mis teiste ridades eristub
Eristub ja ei hävita, tükke juurde panustab

Jumalakiired lehtede vahelt
Paljundav lustlik söömaaeg
Kandev känd koos käbidega
Valest puust pärit, kuid õnnelikud

Sinkjas ja valge vesine suits
Sisse
Välja

Mütsi all
Kandja
Suus torujas tükk

Rahul lisale
Andja

Mõtteis
Mõtete
Maagia

Mahutu
Maania

Hingav
Harmoonia

Autodidakt

Rajatud kindlatel sammastel
Imelikult kõlavad õõnsalt
Keerutatud on päripäeva
Kahvatuvad otste keskelt
Ilmaaegu lõppu ei kuuluta
Selgus seisab neil taga

Ontlikult radade peal
Lõhkumata midagi ära
Entroopiale kasvu ei ennusta
Nimetatud tahvli pealt maha

Vinguvate laskude järel
Aheldatud kuulide külge
Haigutus hetkede vahel
Endale lubatud hetkes
Lõpul ei jätku veel tahet

Peaotsing

Kuule, kus mu pea on?
Kas seal, kus üks kana?
Kelle tiivad lehvivad,
kus maha kukkund munad...

Rebase hõige on
ka seal, kus on kanad,
kelle tiivad lehvivad,
kus maha kukkund munad.

Kuule, mul on närv must!
Keegi võõpas üle.
Uudiseid ma kuulsin just
terve maailma üle.

Mingi täitsa jama,
andke mulle kana!
Kus mu pea on?
Mul on teda just vaja...

Between Numbers

Two to three
Then me

Everything is on repeat
With the familiar
Recognizability

And the without
Still unwelcome
Extractability

One or four
The extreme

Mediocrity
In-between

Unbelief
Remaining

Stuck or trapped
Within me

Please do not
Alone leave me

Hallid erisused

Hallid erisused rikastavad päeva

Mundaansed tühisused ergastavad aega

Rikkad mõttetused rahustavad närvi

Möödavaatamised summutavad lärmi

Ehtsad tobedused, toimin nende järgi

Lihtsad naeratused, millel pole sisu

Võltsid avaldused, taga pole idu

Ego kannatused, järjest on neid mitu

Väärad vaheldused, kaugelt paistab kidur

Nii ma hekseldangi hallis sompus päevas

Rohkem pole, hetke jätan tema vaeva

Nukralt mõtiskledes pilgu pööran taeva

Ükskord Päike paistis, oli vist see eile

Tundub ammu, palun tule meile jälle

Tühjade mängude paraad

Vahel
Üheainsa hetkega 
Tekib
Päevadejagu mõtteid

Nii vist on kui
Vastuste sõnad ei meeldi
Aga meeldib nende sisu

Kui oled lootuseta
ja lootusrikas

Kui oled tühi
ja täidetud

Ühel ja samal ajal

Ja kui rekord paljastati
Et

Rääkis katkemata
see, kes on tavaliselt vait

On püsivalt rääkinud

Tavapära saladus on varjatuks jäänud

Nüüd avastati

Kui enam polnud jäänud...

Rekordidest rääkides

Oled tulnud tagasi juba
Päästmatust pagendusest
Varem

Kuidas ukse avasid, kas

Kobamisi hiilides
Või 
Salamisi tabades
Või
Kannatlikult oodates?

Panused teen kõigile.

Igal juhul

Ma ei kustuta ära
Sest olen lubanud

Ma ei lõpeta
Ma ei hävita
Ma ei katkesta
Ma ei süüta
Ma ei juuri
Ma ei lõika

Kõik peab alles jääma
Nagu käsk on ette näinud
Ja sõna antud

Ja enam ei tahagi

Kuid see raamat nüüd on kinni
Pitseriga mille viskasin ära
Ja uue lehed ootavad
Mis kirjutatakse sinna

Ja mis saama peab
Edasi
Ja mis lootust pakub
Tulevik

Alguseks

See on: mind ei huvita huvitab küll
See on: sünge osa minust ei paista välja

Ei viitsi mängida neid mänge
Kus midagi ei ole päris
Ja kõik torked on suvaliselt võrku
Ja ükskõik mida sa räägid
Teistele ajad vaid sooja õhku
Samas polegi neid kunagi mänginud
Pean tegema proovi
Äkki meeldib hoopis
Ehk leiab triki neis
Kuigi kahtlen
Vaid end sundides
Siiamaani saanud ja ka edasi tahtes
Ma ei tea mis sest saab
Aga olgu
Ma proovin

Mis aus lõbu on pakkuda sel?
Või kas üldse on?
Aus oleks testida, enne kui ütleks.

Nii, tühjade mängude paraad,
siit tulen ma taas!
Te vaid varem nägite mu selga,
siis kui esialgu
ma olin lahkumas

Nüüd olen ma
Teie uus mängija