Tuesday, May 19, 2020

Hulkur

ma lükkan edasi
kirjutised rõõmust
ma lükkan edasi
loodetud hea
ma lükkan edasi
parimad hetked
ma alustan praegu
raskeimat retke

mult ei ole võetud mitte midagi
mida mul juba ei olnud
aga ma olen justkui kõigest ilma
ja mul pole kui midagi oodata
mida olevik ei toonud
mis minu endine tulevik

ja ma ei saa
ja ma ei tea
miks ma lootsin üldse
miks ma ootan võite
mu mootor
kütus kui on teine
vist ei tööta

ma ei tee vahet enam
heal ja mürgil
kuid on hea saada veidigi
mürki endast välja
ja kergemalt hingata jälle

midagi oodata või loota pole
ja tulev näib tühi
Aga ikkagi kuskilt tuleb
Nähtamatu tilgutiga lootust
Ja ma ei tea kuidas või kust

Mul on käsi igatsevalt vastu klaasi
Pilk otsiv aknast välja
Mul on kõrv vaikuses vastu ust
Kuulates igat mööduvat häält
Ma alati otsivalt käin ringi
Palun võtke keegi mind vastu
Ma olen ma ei tea kelle oma
Et kunagi kordki võiks tunda
Mu süda mu sees
Armastust

Lõks

Kui ma eksin ära oma metsadesse
Ja mere äärde
Siis ma tunnen korra taas, et on nii palju veel,
Mille nimel pingutada
Ja lõks ei tundu enam lõks...

Kõik, rääkige palun...
Te rääkige
Palun rääkige
Lihtsalt rääkige
Jutt on valjem kui valu
Et ma ei pääsegi kuhugi
Ja ma ei kuulugi kuhugi
Ainult rääkige
Ärge jätke ja laske mul minna sinna jälle

Mitte midagi poleks justkui alles 
Sellest, kes olla tahtnuks ma kord
Või kuhu ma välja pidin jõudma
Kõik sama on tundmatuseni teine,
Äratuntav, kuid üldse mitte see,
Mida ma oleks tahtnud
Või näinud
Või old.