Hm

Taaskord leian end mõttelt, et peaks siia ka vahel midagi kirjutama.

Et ma võiks ju lihtsalt vahelduseks mõne mõtte jälle valjusti ka öelda...

Kuid see ei ole nii lihtne. Enam.

Õieti, see polegi kunagi lihtne olnudki, lihtsalt nüüd on keerulisem veel.

Imelik on selliseid kulunud fraase öelda, aga ...

Keegi väga vist ei loe seda ka ju...? :D

Siiski, olen väikse kohustuse võtnud, lõpuni tuleb minna.

Ainus, mis teha tuleb, on üks kohesiivne mõte maha märkida.

Kohesiivne, täpsemini siis nagu kokkujääv või... seosetu vastand.

Ilus pole kasutada võõrsõna, aga sobis paremini, omasõna ei leidunud.

Tähendab, mina ei leidnud vähemalt :)

Ega ma super pikalt ei otsinud ka.

...

Riim:

Sobib, ei sobitu.

Üritab, pingutub...

Üritus ei pingutu.

Norm, mahutu.

Tähelepanek:

Iga eraldiseisev pilk suunatud ainulaadselt harali.

Ei rööple. Ristusid vaid varem, edasine laiutab.

Ihaldatud pilkude arv on väike, kahanev.

Pettumus varjutab kõvenevaid üritusi.

Isiklikult:

Totruse kõrvad paistavad.

Saamata tähelepanu põhjuseks?

Suits. Tühik. Staatiline müra.

Mitte midagi ei ole, mitte midagi ei tule.

Üldiselt:

Püüded paremusse upuvad häälte panteoni.

Särisev, võbelev, kibelev summaarne olematus.

Tähti võib lugeda, aga kokku neid ei saa.