Sees või väljas

Kui möllab väljas karneval,
Siis sissepoole tõmbab rõhk.
Kus tekkind palju kära, seal
Su meeleollu tekib mõhk.

Küll välimisse sisse ära
Mahub palju virvendust.
Kuid rõhk see tõmbab sisse ära,
Siis ainult paistab masendus.

Tõmbab sisse, venib lohku,
Vähe võtab, see käib ruttu,
Sa õhku võid ju puhuda,
On rõhk sust võimsam imeja.

Karnevali rõõmus melu
Suurt rõõmu küll ei tekita.
Alarõhust tekib valu
Ja tuju ei jää plekita.

Kui siis nullis omas mullis
Vajub korts ja tõuseb tusa.
Kõik mis lahti, kokku rullib,
Alles jääb vaid sassis pusa.

Oota kuni täitsa nullis -
Enne ei saa alata.
Oleksid sa täitsa hullgi -
On raske üles ronida.

Kui kohtad vaikust, eks siis näed,
Et palju ilma selleta,
Hoopiski ei oska käed,
Su jalad, süda, toimida.

Kui kuuled tarkust, siis ta hääl,
Ehk üht-teist ära seletab.
Ei sega sind siis mingil väel
Too väljas möllav karneval.

Leida võib ehk mõne enda
Puudu, kadund osakse.
Kokku panna, üles leida
Sinu mina oskab see.

Enda mina põhiväärtus
Seisneb nendes plaanides,
Mis su elus, mis su määrus,
Edasi võib leida tee.

Siit algab ülespoole tee
Ja väljapoole puhuv rõhk.
Ei masenda sind enam need,
Su enda sees on ülerõhk.