Rehabilitatsioon

Kuidas hull näitab, et on täie mõistusega?
Kuidas vang tõestab ühiskonnakõlblikkust?
Kuidas ori näitab, et on vaba mees?
Kuidas haige tõestab, et on nüüd terve?

Kui valid hoolikalt mõtteid
ja räägid südamest pärit kahtlusi reaalsuses,
siis on lihtne jätta mulje, et sul seljas on hullusärk.

Mul on isegi käed rinnal samamoodi risti
ja elan valges toas
ja silmas on kõikeläbistav pilk
ning mu sõnad - 
nende tõelist tähendust tean vaid mina ise - 
vähemalt arvan ma nii -
ja mu teekond ei ole läbi

ent kui olen vahepeal astunud edasi samme,
siis ikkagi
Kuidas ennastki suudaks ma veenda, et ma pole hull?

Kui valid hoolikalt mõtteid
ja räägid südamest, kuidas oled vangis olnud kinni,
siis on lihtne jätta mulje, et oledki kongis.

Mul on ju püsivalt samad riided seljas
ja õues käies eredad tunked
ja söön päevast päeva sama toitu
ning ma ei saa toast niisama välja
ja ma püüan ise luua siin sees oma reegleid
ja ma olen väga ettevaatlik, keda usaldan,
kellega räägin, mida ütlen ja miks
ja mu teekond ei ole läbi

ent kui olen vahepeal astunud edasi samme,
siis ikkagi
Kuidas ennastki suudaks ma veenda, et ma pole vang?

Kui valid hoolikalt mõtteid
ja räägid südamest, kuidas pidid alluma vastu tahtmist isandale,
siis on lihtne jätta mulje, et oledki kellegi omand.

Mul on isegi olnud sama mentaliteet - 
ehkki unistanud vabadusest,
siis pole julgenud seda küsidagi
ja sees oli soov kippuda tagasi halva isanda alla
kui vabadus oli uus ja võõras ja hirmus
ning kaua teenijana elatud elu turvaline
ja mu teekond ei ole läbi

ent kui olen vahepeal astunud edasi samme,
siis ikkagi
Kuidas ennastki suudaks ma veenda, et ma pole ori?

Kui valid hoolikalt mõtteid
ja räägid südamest, kuidas oled vaevas põdenud
siis on lihtne jätta mulje, et sa polegi terve.

Mul on ju ikka veel vahel sümptomid
või lisanduvad uued
ja kuigi mul käte värinat jäänud vähemaks,
aga mille põhjal saaks mind tunnistada terveks
või öelda, et see pole krooniline
ja mu teekond ei ole läbi

ent kui olen vahepeal astunud edasi samme,
siis ikkagi
Kuidas ennastki suudaks ma veenda, et ma pole haige?

Miks ei usuta vaikimisi inimese normaalsust, kui ta pole enam hullumajas?
Miks ei usuta vaikimisi indiviidi kantud karistust, kui ta pole enam vanglas?
Miks ei usuta vaikimisi orja endist seisundit, kui ta pole enam ametis?
Miks ei usuta vaikimisi patsiendi tervenemist, kui ta pole enam haiglas?

Kas see on valikuline ettevaatlikkus, mis meid teeb valvsaks
või on need lihtsalt kauged maad, kust keegi eriti ei naase?

Ma ei tea, aga ma

Lasen käe juustest läbi,
siin puhub tuul,
mitte nagu sees.

Ma vaatan taevas pilvi
ja kus on kuu,
siin pole trelle ees.

Ma selja taha ei jälgi -
kust tuleks kuul -
ega pinda jalge ees

Ma sirutan mõlemaid käsi
küll ohe suul

Kuid

Ma olen vaba mees.