Aga täna on mul tunne kui kõik on korras
Ja mured on langenud ära
Ja midagi pole hetkeks halvasti
Ega valesti
Rohkem eales kui nad muidu on
Ja mul on hea ja rahulik
Ja mõnus rammestus
Kaminas praksuks tuli
Kui need mul oleks
Et kõik on tühi, mõttetu ja kõik on lõpuks üksi
Ma tean, et Koguja mentaliteet on vale
Kus ta ütles et
Tühisuste tühisus ja kõik on tühine
Sest ta oli kibestunud küüniline targutav vanamees
Ja mina kuidagi praegu ei ole
Ehkki ta oli tark
Ma tean et üksioleku tunne on illusioon
Et me pole samavõrd üksi kui me pole
Tegelikult kellegagi koos
Lihtsalt kõnnime kõrvuti
Ja keegi meiega on alati
Ja erilisi hetki kus haruldased hinged
Teist tunnevad ära
On alati liiga vähe
Ja kas neid kunagi kauges udus
On lõpmata palju
Ma usun
Aga tegelikult ei tea
Mis on see mis tegelikult loeb
Millise inimese ma edasi endast tahaks teha
Ja millise inimese saaks
Ja tagasi on tehtud
Nüüd mis mõte on edasil
Ma olen täiesti selge ja kaine
Polegi nii kunagi olnud
Aga ükskord kui ma olin purjus
Sain ma kõigest palju paremini aru
Ja ma lugesin seda veel aastaid hiljem
Ja ikka imestasin
Kui tark võib üks loll olla
Taevast valatud taibuga
Rahulolu mõminad
Kasvavad lootuse suunas
Aga aeglase ballaadi taktis
Ma pole päris apaatne
Kuid rahulikus segaduses küll
Või äkki ikka lihtsalt hull
Või loll
Kellel pea veel hakkab valutama
Kui ma avan järgmisel hetkel silmad
Ja mõtlen
Kuidas ma sealt siia nüüd sain
No comments:
Post a Comment