Ma tegin sust foto.
See foto on viltu.
Kaamera oli tagurpidi käes.
Uut ei saa teha.
Film sai otsa.
Terve maailm ei mahukski sinna peale.
Ainult hästi kaugelt,
Kaugelt eemalt mahub.
Nagu "Maatõus,"
Mida sai pöidlaga varjutada.
Aga seal detaile pole näha.
Mis kasu on sellest fotost?
Kuid samas:
Üksilduses hõljus Maa
Habras, sinine ja ilus.
Lihtsalt hõljus.
Ja vajas me kaitset.
Ümber tähed kauguses ja pimedas.
Aga ei eredamat midagi temast.
Ja kogu tähelepanu talle
Oli vaid foto tegijal.
Sinna mahtus kõik peale.
Iga elatud hetk
Iga valu,
Iga võlu,
Iga ilu.
Võibolla ma siis pildistan sind kaugelt eemalt uuesti.
Ma saan seda teha, sest ma elan hoopis Kuul.
No comments:
Post a Comment