Kapsauss ja Päike

kapsauss ise
rumal ja väike
arvas et tema
sõber on Päike

taevane kera
soe on ja hea
kõikide sõber
ju olema peab

ussike väike
ta poole roomas
siis kui just Päike
taevas kesklõunal

kera ju taevas
mõnus ja soe
uss oma vaevas
ta poole poeb

sellest ei tulnud
midagi välja
uss oli kuivand
ja üleni näljas

Päikese kiired
tegid tal liiga
ussikse triibud
enam ei kiirgand

Kapsauss proovis
veel mitu korda
sest et ta soovis
omale sõpra

lõpuks ta pidi
andmagi alla
Päike ta sõber
ei saanud olla

kapsauss nüüd siis
keskendub tööle
lehti ta sööb ja
kasvatab vööd et

suurendaks ennast
eesmärgil üllal
ükskord võiks temast
midagi tulla

lehtede vahelt
piilub ta Päikest
endas ta peab
plaanikest väikest

kui ma kord kasvan
tubliks ja suureks
siis ma küll lendan
Päikese juurde

kapsauss justkui
ei paistagi teadvat
et Päikese juurde
ei saa ta minna

samuti ta ei
teegi vist välja
et
Päike ta juurde
ei saagi tulla

kapsauss Päikest
ei unusta ära
kookoni seest ka
näeb taevast kera

magab ja endas
haub edasi plaani
nukkub ja nii ta
liblikaks saabki

liblikas plaanist
miskit ei tea
tema jaoks kõik
veel uus on ja hea

elab ta oma
lühikest elu

ja naudib ka tema
Päikese võlu