tormakas noorsand
üleni beežis rõivas
haigutas võimsalt
imelik nägu peas
ohkas veel otsa
ning jätkas teekonda
oivalisel päeval kui
lilled laulsid
linnud õitsesid
armas päike naerusui
sinise jõe ääres
ümises viisijuppi
seisis ja vahtis
ta vees hulpivat palki
esimest sellist
ette ta ei näinud
mitmendat sellist
ikka ei saanud
selleta olla
taipamata tulla
võis see olla miski
äraspidine eksimus
liialdamata loomalik
ja inglitpidi
aganlik
Jobu tüüp.
No comments:
Post a Comment