Sunday, March 1, 2020

Lahelained

Vaikiv sõnadeta rahulolu
Maailmas kõik paigas just nii
Nagu peab

Rahulolu
Kes tõi selle
Mis lõi selle
Hingamise

Kas taustal oli kogu aeg
Ja mu fookus keelas
Ligipääsu

Hirmudes kinni

Hirmudest vaba

Hirm ei toimi

Kui kukutad maha

Vaikiv sõnadeta rahulolu
Nauding tühistest asjadest
Ei mäletanud
Kuidas tundsin puudust teist

Kõik mis loeb on ikka paigas
Ma olen
Kurgumulguni
Triiki täis
Suvalist
Rahu

Lilled ei õitse
Lörts on ilge
Täna linnud ei laula
Aga minul on suva
Üldse ei mõju
Ja sees olen rahul

Ärrituste teravad torked
Mööduvad
Läbistavad puutumata

Soojus on sees
Ka kui näpud on külmad
Pulss on maas
Ka kui juhtuvad asjad

Ebareaalselt
Varem
Kättesaamatu
Ja
Pooleldi võimatu

Lehvivalt rippuvad
Laheduse lained
Justkui
Laiskusega löödud
Läbistav
Rammestus

Aga mitte apaatia.

No comments:

Post a Comment