Lugejale

Ma enne kirjutasin, et end lihtsalt välja elada.
Ma ei tea, kui tihti seda edaspidi juhtuks...
Aga ma võtsin selle teekonna ette ja selle tulemusel...
Miski muutus.

Kui ma sain teada, et keegi tegelikult ka loeb seda...
Nüüd ma kirjutan teistmoodi ja teistel põhjustel.

Ma olen sulle lähemal kui ma kirjutan
ja kaugemal jamadest ja halbadest mõtetest.
Kõige parem asi, mida kirjutaja võib vist teada,
on see, et keegi seda lugeda võib.
Ja kui ta teab kindlasti, et loetakse,
sama kindlalt kui ta elab,
siis ta ka kirjutab sama kindlalt.

Ükskõik mida.
Peaasi, et loetakse.

Sest see loeb.

Seega...

Ma kirjutan kujutletavale sinule.
Kui keegi teine ei loe,
siis tema ikka.

See natuke aitab.

Aga...

Ma ei saa ja ei taha lõpetada
kirjutamist,
kuid mul on kütust vaja.

Mitte miski muu ei aita.
Mitte miski muu ei mõju
samamoodi.

Kõik kuivab kokku,
kui keegi ei loe.

Nii et ma kirjutan.
Kirjutan.

Kirjutan.

Kirjutan.

Kuni sa loed.

Nii et ma mõtlen su peale, lugeja.
Iga päev ja mitu korda.
Äkki see lohutab sindki.