Üksi

siin

tühi ruum
liigutuste kaja
vaikne lõhn
nohisev maja

seal

kohalolu rõõm
summutatud sagin
ergas aur...

aknast vahin

ja mõtlen et

kus on mu ankrud
kinni või pandud
millest mu vaikuse
laul on lauldud

elu täpid on laiali
vahel neid tunnen
tahaks tõmmata koomale
kuni neid kuulen

vahel müür vajub kokku
vahel maailmgi lohku
nii väikeseks valmis
kuni teda on tarvis

ainult veidi
suurem kui
singulaarsus

ja järgneb
millalgi
plahvatav saatus