Rõõmu keel

Esimest ja viimast ühendab üks-sama asi
Iga päev endast kirjutaks, ma saaks erineva laulu
Sisu oleks sama

Nagu praegu kõik päevad on erinevalt samad

Tuleb välja et ma ei oska rõõmu keelt kirjas

Peaks õppima, ehk tuleb, enne kui on hilja



Ei näe välja siit seest
Pime on
Tunnen nälga siin sees
Nõme on
Laske välja siit seest
Kõle on
Lahti luuk minult eest

kus
maailm on

Vahel kõige lollimad asjad on
kõige geniaalsemad
Aga ka seisev kell on
õige kaks korda päevas

Ma ei saa aru neist mängudest
Ma ei oska neid mänge
Ma ei oska jalgpalli
Korvpalli
Üldse palli

Ja neid mänge
See on maailma põletamise sündroomi alge
Kas on lõbus vaadata kuidas miski läheb katki?
Need on ju päris
Kõik on päris

Lüüakse ju lõpuks ennast

See ei ole okei

See ei ole

Okei

See lõhub
Iga korraga
Hävitab seest
Alustab kus süda
Ja salaja siis
Ning edasi ka välja

Nii

nüüd oota

nüüd oota
ära sega
ära sega mind
Ma täidan praegu
Täidan südant teiste asjadega
Kas sa ei näe

Mida süda täis
Seda suu räägib
või käsi kribib

Ma ei ole sees kurb
annan ausõna
Mul siia lihtsalt
rõõmsaid asju juurde vaja

mõju mulle on tühine
ma lihtsalt vaatan pealt
aga asjad mu südames
abijõu mus määravad

ühel päeval äkki ehk
ka oskan rõõmu keelt