Ei saa välja arvutada ega modelleerida.
Tundmatuid on liiga palju.
Eksistentsi piirid on ähmased.
Mõned on teistest selgemad.
Ühiselt rajatud ühisosa jääb alati ühiseks.
Selle peale ehitatakse veel palju.
Vastus on puudu, mis saaks,
kui hüpoteetiliste jadad langeksid kokku.
Areng on pidev ja hiiliv
ja salakaval ja armutu.
Ilma tagasisideta on ennast raske mõõta.
Väljast on lihtsam, aga seest eriti keeruline.
Mitu juppi peab Theseuse laevas muutuma,
et see poleks enam sama laev?
Kui sa oled kord ise piisavalt erinev,
kas ta ikka veel oleks mu sõber?
Kui ta kohtuks ja näeks mind kaugelt,
kas ta tunneks mu üldse ära?
Kas see oleks rohkem kui äratundmisrõõm,
kus saab jagada ühisosa?
Kas see kestaks kauem ja jätkuks veel edasi?
Millest sõltuks edasine?
Kas sellisel kujul olekski tulevikku,
võibolla ei meeldi enam?
Kui sügav ja pidev peab ühendus olema,
et see säiliks võimalikult kaua?
Mis on minimaalne vajalik,
et saavutada maksimaalne tulemus?
No comments:
Post a Comment