Kui õhupallil oleksid tunded, siis huvitav, kas talle meeldiks olla rohkem täis või tühi?
Jätame kõrvale selle, et tegelikult ei ole tühja päriselt olemas, see kehtib niikuinii.
Kas tühi on lõdvestunud ja vaba ja pingutamata tema ise, loomulik olek, rahulik rammestus
Või
On see puudumine, ooteloleku vangla, sisutu ekslemine, eesmärgitus, väljakannatamatu pingutatud paus?
Kas täis on mõnus ja täis kõhu tunne kui kamin praksub ja rõõmust tulnud rahulolu, naeratus kõrvuni ja eesmärgi täitmisest tulev saavutustunne
Või
On see viimase piirini viidud, välja venitatud, tükkideks rebenemise äärel, meeleheitel kõigest kinni hoida püüdev, valust vabaneda sooviv?
Ma ei tea, aga mulle näib, et tõde on kusagil vahepeal.
Aga äkki sõltub see õhupallist.
No comments:
Post a Comment